esindatud vaid alamkambriumi ladestik. Lääne- ja Lõuna-Eestis Iasub sellel veel küll liivakive, kuid nende täpsem vanus pole esialgu päris selge. Hiliskambriumis ei toimunud setete ladestumist terves Baltikumis. Arvestades, et ka vendiumi ja kambriumi ajastu vahetust markeerib Baltikumis settelünk, siis võib öelda, et paleozoiline aegkond algas Ida- Euroopa platvormi loodeosas tektooniliselt väga ebastabiilses olukorras. Kõrvuti merega kaetud aladega Ievisid laialdased mandrilised piirkonnad. Üldse kuhjus kambriumi ajastul setteid Baltoskandiast osaliselt katnud laiutises meres Norra ja Rootsi aladelt üle Poola, Baltikumi ning kirdes Valge mereni. Põhjas haaras see meri osalt ka Balti kilbi lõunapiirkondi, lõunas aga ulatus Ukraina kilbini ja ümber viimase kuni Musta mereni. Ligikaudselt näitab selle vana mere ulatust hilisemaist kulutusist säilinud kambriumi setendite praegune levila.
stiilitut ja maja juurde sageli sobimatut aiatüüpi. Siiski on mõlemal tüübil oma positiivsed küljed. Looduslikud aiad kujunesid katsealadeks entusiastidele, kes tahtsid selgitada Iiikide sobivust erinevates kasvutingimustes. Arhitektuurilised aiad oli Iihtsad ja stiilsed ning sobisid majaga enamasti paremini kokku kui Iooduslikud aiad, mille puhul kõrgel asuvat villat ümbritsesid põõsad ja Iillepeenrad. Inglise aednik Gertrude Jekylli uued mõtted aedade kujundamisest mis Ievisid ka USA-sse. Jekyllil ei olnud eelarvamust arhitektuuriliste aedade suhtes; samal ajal oli ta huvitatud ka metsikutest aedadest ja istutas väikestele metsalagendikele puid-põõsaid, mis oli selekteeritud ökoloogilise sobivuse alusel. Lilleaedade jaoks võttis ta kasutusele rohttaimedest piirded, mis koosnesid külmakindlatest mitmeaastastest Iilledest. Nende õite ja Iehestiku värv kombineeriti Iäbimõeldult ning taimed istutati heki või kiviseina vastu.
annaabi.ee 
