Egiptusest Futurismini
Kujurite peaaegu
ainsaks aineks oli inimene. Esimesed kreeklaste skulptuurid, mida tunneme, on
hilisematega võrreldes algelised ja kohmakad. Seepäasrt nimetatakase 7. Sajandist kuni 5
sajandi alguseni arhailiseks ajajärguks. Kehade proportsioonid selle aja skulptuuridel on
sageli ebaloomulikud. Tähelepanuväärsed on kujude näod kus kõigil on ühesugused
grimassitaolised naeratused. Tähtis on see, et kreeklased õppisid esimesena tegema
tõeliselt vabalt ieseisva inimfiguure. Egiptuses olid kehad rohkem kiviga seotud, kreeka
kujud aga seisvad jalgadel ja käed pole ka enam vastu külgi surutud, vaid ripuvad vabalt.
5 sajandi alguses e.m.a toimus kreka platikas murrang. Inimkeha kujutamises saavutati
täielik kindlus ja vabadus. Hakkavad ka sündima kujud, kus keha raskus on kantud ühele
jalale , teine jalg aga lõdvaks jäetud. Jalgade erinev koormamine muudb paljude luude ja
lihaste asendit kogu kehal ning nende muutuset arvestamine muutiski kujud