Kirjand: Mina ja enesekasvatus
nõmedaid mõtte ja suhtumisradu ei ole just meeldiv.. Enamasti inimsed süüdistavad
oma eksimustes ja ebaõnnestumistes teisi, aga nad ei mõista, et kõik mis nendega juhtub
on nende enda süü. Enesekasvatamiseks on võimeline igaüks, kel jätkub piisavalt
tahtekindlust. Ning lõpuks pole enam kedagi süüdistada. Kõik endas ilmnev on enda
tehtud, vastutusest pole enam pääsu, tuleb omaks tunnistada kõik oma vead, eksimused,
kõverused ja idiootsused. See on nagu kokkupõrge iseendaga. Algul võid märgata mingit
kroonilist viga teistes, tõmbad näo krimpsu ja räägid nendest mõnuga taga. Kuid mõne
aja pärast avastad aga, et inimeste väljanägemise ajal vaatad nende sisse ja valid sisemuse
abil uusi tuttavaid. Teiste 'vead' ongi tegelikult meie endi vead.