Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
Võrdlev-ajalooline keeleteadus - 19.saj Euroopas, pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele
analüüsile, keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale.
Deskriptiivne linvistika - tihedalt seotud sadade Põhja-Ameerika mandri põliselanike keelte
uurimisega.
Keelesüsteemi autonoomsus - keelesüsteemi uuritakse lahus kõigist kontekstuaalsetest nähtustest ja
argikeele varieerumisest. (ei arvestata nt murdeerinevusi, situatiivset varieerumist ja idiolektsust)
Keeletüpoloogia - keelte struktuurijoonte võrlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.
Struktuaalne keeleteadus e strukturaallingvistika - 20.saj üldkeeleteaduse valitsev suund, mida on
vastandatud võrdelv-ajaloolise keeleteadusega.
Funktsionaalsed keelekategooriad - (sotsiolingvistika) iseloomulik on keele uurimine selle
funktsioonidest lähtudes, arvestades kasutust, konteksti ja keelekasutaja omadusi. Keelt ei uurida
idealiseeritud süsteemina.
Dialektoloogia e murdeuurimine