Sõnamõrvar
afropatsid. Lahe! Aga kus su lokid on? Su juuksed on nii siledad, et ma ei saaks arugi, et
sul seal kunagi midagi oleks olnud," rääkis Helen meelitavalt.
"Njah, ma lasin patsid peale kahte aastat kandmist lahti võtta. Umbes aasta olin suurte
lokkidega, aga siis tundusid need liiga lühikesed ja lasin ära triikida. Tuka lasin lõigata
hoopis hiljem. Nüüd olen ma siis selline, nagu sa näed!..." rääkisime Heleniga kui me
koobastes ringi rändasime.
"Kas me juba Ididsikise juurde ei peaks minema hakkama?! Või mis?!" küsis Andres
pealetükkivalt, kuna kell sai juba kuus. Tõepoolest oli kell juba palju ja koopad muutusid
juba tüütuks. Me hakkasime koobastest välja liikuma. Me olime vait ja hea tuju oli
läinud. Lõpuks jõudsime välja ja puhkasime jalgu.
20
Ididsikine...
Kell seitse hakkasime mäetippu ronima. Mitte eriti raskelt, aga ikkagi. Ididsikine
"koobas" asus just seal üleval, udupilvede vahel. Udu muutus juba väga tihedaks, kui
annaabi.ee 
