Sõnamõrvar
asjata." Kabrevitsi muutus imelikult vaikseks, kui ta oli peaaegu lõpetanud.
"Edasi oskab vaid Ididsikikene jutustada." Ja lool oligi lõppp. Me kõik olime väga
vaiksed. Ma põrnitsesin Andrest kohmetult ja murelikult.
"Mis lahti, Jasmiin?" küsis Andres jahmunult.
"See lugu, jälle minuga seotud lugu! Täpipealt nagu indiaani külas! Ma kardan!"
sosistasin talle kõrva ja võtsin tal käest kinni.
"Pole viga! Varsti saad ehk sellest õudusest lahti, kui räägid Ididsikinega. Ta ehk oskab
aidata?!" sosistas Andres mulle vastu.
18
Minus needuse avastamine
Peale jutustust hakkasime ruttu ülespoole liikuma, kuna kell sai juba kaks. Me kõndisime
üpris kiiresti, et ruttu-ruttu kohale jõuda. Kõik tahtsid teada, mis jutus edasi sai.
"Kuule, Jasmiin, miks sa nii vaikseks jäid? Kas oled nii väga jutu peale mõtlemisega
hõivatud, et ei suuda isegi jalgade ette vaadata?" küsis John naljatades, kui ma kivi otsa
koperdasin ja kukkusin.
"Ei! Loomulikult mitte
annaabi.ee 
