Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 ) pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra.
ÕIGUSE ALUSED Kohtusüsteem Võimude lahusus Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt.
annaabi.ee 
