Sürrealism levis algselt teatrikunstis ja kirjanduses. Pärast I maailmasõda hakkas levima sürrealism ka kunstis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud. Alateadvuse jõude püüti spontaanse ehk automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis. Teosed valmisid vabalt ja idee tekkimisel maalides kollektiivselt ehk tervik pilti nähti alles lõpus. Nii kujunes välja ka sürrealismi vool eesotsas prantsuse kirjaniku ja ideoloogiga André Bretoniga. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsaimaks pidasid sugutungi. Nad tuginesid Sigmund Freudi poolt hallutsinatsioonide ja unenägude seletamiseks loodud teooriale. Breton, toetudes Freudi õpetustele, avaldas 1924. aastal oma arusaamise sürrealismist. Breton kirjutas, et see on puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendab
Sotsiaalseose loomine · Sotsiaalseosega turundus kui strateegiline positsioneerimisvahend, mis seob firma või brändi heategevusorganisatsiooni või sotsiaalhuviga vastastikku kasutoovaks ühenduseks. · Võib parandada ette võtte mainet, tugevdada imidzit, kasvatada kliendilojaalsust, edendada müüki, toota pressikajastust jpm aitab leida üles enda ideoloogilised jüngrid, kes siis seda kaubamärki tarbivad. Poliitilise ideoloogiga seose loomine kitsendab tarbijaskonda, oled otseselt sõltuv selle poliitilise voolu edukuses. Poliitilistel liikumistel on kalduvus olla kord populaarne ja kord ebapopulaarne. Samas, kui me loome brändi vaid korraks valimisperioodiks siis võib toode edukaks saada. Nt Saku 2006 aasta CUBA reklaam. Religiooniga seosed- lähis idas vastanduvad teatud koola joogid ameerika Coca Colale. Vastandumine väga hea on öelda et mina ei ole sina!Kõige parem start on öelda seda, mida sa ei ole
annaabi.ee 
