MAC aadressi põhjal filtreerimine Wifi võrkudes on võimalik piirata kasutajate võrguligipääs ära MAC aadressi põhjal. MAC (media access control) aadress võimaldab filtreerida võrgus kasutatavaid arvuteid selle abil, et kõigil arvutitel on enda individuaalne aadress. Ainult sellise piirangu kasutamine, ilma täiendavate turbemeetmeteta ei ole mõistlik, sest MAC aadressi on võimalik võltsida. Seda nimetatakse ingl k mac spoofing. See on sisuliselt identiteedivargust, sest pöörduspunktile esinetakse kellegi teisene (antud juhul teise arvutina). Kui aga kasutada sellist piirangut koos teiste turbemeetmetega, siis tõstab see võrgu turvalisust veelgi. Küll aga eeldab see, et kõik võrgu kasutajad on enda arvuti varem registreerinud pöörduspunkti haldaja juures. See muudab kogu protsessi kohmakamaks ja seetõttu ei ole see väga populaarne. Aegunud krüpteerimisstandardid Nüüd juba langevas trendis, aga siiani kasutusel olevad ebaturvalised Wifi
usalduse või süsteem funktsionaalsuse. Seda kuni punktini, kus süsteem muutub kasutamiskõlbmatuks. (2) Joonis 1 suurima küberkuritegevusega riigid (4) 7 1.2 Kuidas kaitsta end identiteedivarguste eest? 1. Ära pane oma allkirja krediitkaartidele. Kirjuta näiteks allkirjaribale ,,See ID", mis tähendab eesti keeles ,,Vaata ID kaarti". Milleks teha vargale identiteedivargust veel lihtsamaks, andes talle oma allkirja? 2. Ära kanna oma paroole ega PIN-koode paberil kaasas. Kasuta parem nn. parooliseifi programmi, mida on raske lahti muukida. Väga hea valik on KeePass. Selle programmiga saab hoida ja säilitada oma paroole, krediitkaardi numbreid, kontonumbreid jms. 3. Väga praktiline ja mugav asi on viimastel aastatel moodi jõudnud PIN-kalkulaator, mis kustutab viimase parooli 10 sekundi jooksul. 4
Identiteedivarguse puhul on võimalik lähenemine, kus ei oma tähtsust, missugust identiteeti kasutatakse. Sellisel juhul ei ole vahet, kas tegemist on olemasoleva isikuga või väljamõeldud ehk fiktiivse isikuga. Teine isik ei pruugi teada, et tegemist on väljamõeldud isikuga ning peab teda reaalselt eksisteerivaks. Oluline on see, et teisel isikul tekiks isiku tegevuse tulemusena väärettekujutus ning ta peab isikut kellekski teiseks. Samas on võimalik ka selline lähenemine, et identiteedivargust saab toime panna üksnes teise reaalselt eksisteeriva isiku andmeid kasutades. Sellise seisukoha järgi peab alati eksisteerima kannatanu, kelle identiteeti on tema nõusolekuta kasutatud. Võõra identiteedi kasutamist võib eristada ka tulenevalt andmete kasutamise või teise isikuna esinemise kohast. Eristatakse identiteedivargust füüsilises või võrguvabas maailmas ning identiteedivargust küberruumis. Identiteedivargus lähtuvalt selle toimepanemise eesmärgist:
annaabi.ee 
