EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
keelse hariduse kohustuslikuks muutumisega kõigil koolitasemetel alg-
koolist ülikoolini tõusis ka nõudmine koduloolise ja looduskirjanduse
järele tunduvalt. Toonast looduskirjandust ajendas suuresti vajadus
kodumaad tundma õppida. Lisaks oma kodukoha ja selle looduse tund-
misele oli vaja omandada teadmisi kaugemate Eestimaa paikkondade
kohta, et saada ülevaadet riigi piiridesse jäävatest aladest. Selline kogu
Eesti tundmaõppimise taotlus on selgelt identiteedipoliitilise suunitlu-
sega: kui varem piirdus inimese enesemääratlus koduküla, kihelkonna
või kubermanguga, siis nüüd tuli elanikes kujundada arusaama endist
kui Eesti riigi kodanikest.
Kodumaa, iseäranis selle looduse tundmaõppimisele orienteeritud
kirjutiste eelloo seisukohalt on oluline märkida "Maa-rahwa Kalendrit
ehk Täht-raamatut", mida selle kõrgperioodil toimetas Friedrich Robert
Faehlmann. Tänu Jakob Hurda ja teiste eesti soost haritlaste kaastööle
ilmus selles 1850
annaabi.ee 
