Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Rohkem haridust saanud eestlased võtsid üle hariduskeele (gümnaasiumides ja
ülikoolides õpetati saksa keeles) ja salgasid maha oma rahvuse. See tendents jätkus
terve 19. sajandi vältel, nii et uurijad on esitanud väiteid, nagu oleks neid, kes julgesid
nimetada ennast Eesti haritlaseks, olnud hulka vähem kui neid, kes sulandusid
kõrgemasse literaadi seisusesse või uude ametisse, kus suheldi saksa keeles.
Maailma mõjud ulatusid siiski ka Eestisse, sest samasugune ärkamise,
identiteediotsimise aeg toimus paljudes maades. Toogem siinkohal näiteks oma
mõõtudelt vägev Prantsusmaa, kus ühine kirjakeel ja rahvuslikud väärtused tekkisid
peaaegu samal ajal: 19. sajandi jooksul.
Vene tsaari õukond suhtles kaua aega prantsuse keeles. Kõige mõjukamad inimesed
õukonnas olid samas saksa nimedega tegelased ja tsaaride veres oli üle 90 % saksa
verd. Enne Nikolai I valitsemisaega oli kaardivägi see, kes hoolitses tsaaride troonilt
kõrvaldamise eest