Üldine teatriajalugu I sügis
· Kasutati ära Apolloni kultus (laenab teatrile esitusmaneeri. Apollonilt rapsoodid, kes esitasid
lugulaule pikki kangelaslugusid; võeti üle kirjanduslik tekst ja selle esitusmaneer; meenutas
retsitiivi). Apollon ise oli traagiline kangelane, kes väljenduslaadilt sarnanes rapsoodiga
käib läbi kannatustetee (Demeter) ja seda kõike Dionysose koori saatel.
Jäi üle see kõik veel paigutada arhitektuuri taustale ja ette panna maskid. Mask oli identiteediloojaks
tegi näitlejast tegelase. Lugu ise võeti mütoloogiast. Teatrietendus oli nagu areopaagi kohtuistung:
kangelane annab aru koorile, koor kehastab alati kodanikke. Koor pidi käivitama nö kohtuistungi.
Teater=linnakultus, kujutas endast jumalate kultuste ärandamist. Zeusi tappis tegelikult demokraatia
mitte madu.
Väljapaistvamaid kirjanikke: Aischylos (,,Oresteia", ,,Pärslased"), Sophokles (,,Kuningas Oidipus",
,,Antigone", ,,Seitse Teeba vastu"), Euripides (,,Hippolytos").
2
annaabi.ee 
