Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003
mõnda eset (Salisch, 1999). Võib tekkida olukord, et selliselt traumeeritud lapsed Väljapääs:
identifitseerivad end oma kiusajaga. Nad hakkavadki mõtle- ründajaga
Vanemad löövad "enda huvide kaitseks" ma, et "käristajal on õigus" ja "ma olengi ise süüdi". identifitseeru-
Paljud last füüsiliselt käristavad vanemad on ise stressis, mis Niisugune areng võib olla aluseks hingelistele hälvetele
ongi tekitanud agressiivse ja ärritatud meeleolu. Vanemate nagu nt. foobiad ja depressioonid. Teiselt poolt võivad eba-
isiklikest raskustest (probleemid partnerlussuhetes, töökohal, meeldivad tunded, abitus, hirm ja valu asenduda kaitsefunkt-
annaabi.ee 
