Eritunnused: objekti üldtunnuseid võrreldes on eritunnustel väiksem esinemissagedus, need on omased objekti kitsamale grupile. Eritunnuseks on eelkõige objekti iseärasused (detailid). Tunnuste kogum, mis individualiseerib üksikut objekti, hõlmab nii üld- kui ka eritunnuseid. Kuna selline kogum ei kordu ühegi teise objekti juures, saabki välja selgitada välismaailma või inimese teadvusesse jälje jätnud objekti. 3. Identifitseerimise objektid Identifitseerimisprotsess võib toimuda ainult siis, kui leidub jälg, millest saab andmeid jälje jätnud objekti kohta. See jälg on vahend, mille kaudu tuvastatakse jälje jätnud objekti samasus, sarnasus või erinevus. Seetõttu nimetatakse jälge identifitseerivaks objektiks ja seda objekti, mida on vaja identifitseerida - identifitseeritavaks objektiks. Loom Isikute hulgast võib identifitseeritav objekt olla nii kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu kui ka
sisendväärtuste alusel. 5. Mudeli vea leidmine võrreldes närvivõrgu väljundeid objekti etalonväljunditega. 29 6. Uute parameetrite (kaalukoefitsientide ja nihete) arvutus valitud õpetamisalgoritmi alusel. Sammud 4 6 korduvad iteratiivselt kasutaja poolt määratud õpetamise perioodide jooksul või seni kuni mudeli vajalik täpsus on saavutatud. Joonisel 4.2 identifitseerimisprotsess on esitatud ka graafiliselt. Täiendav kirjandus: 1. Tsoukalas, L. H., Uhrig, R. E. Fuzzy and neural approaches in engineering. New York: Wiley-Interscience, 1996. 587 p. 2. Moscinski, J., Ogonowski, Z. Advanced control with Matlab and Simulink. London: Ellis Horwood, 1995. 251 p. 3. Lu, Y-Z. Industrial intelligent control. Fundamentals and applications. Chicher: Wiley, 1996. 325 p. 4. Brown, M., Harris, C
sisendväärtuste alusel. 5. Mudeli vea leidmine võrreldes närvivõrgu väljundeid objekti etalonväljunditega. 29 6. Uute parameetrite (kaalukoefitsientide ja nihete) arvutus valitud õpetamisalgoritmi alusel. Sammud 4 6 korduvad iteratiivselt kasutaja poolt määratud õpetamise perioodide jooksul või seni kuni mudeli vajalik täpsus on saavutatud. Joonisel 4.2 identifitseerimisprotsess on esitatud ka graafiliselt. Täiendav kirjandus: 1. Tsoukalas, L. H., Uhrig, R. E. Fuzzy and neural approaches in engineering. New York: Wiley-Interscience, 1996. 587 p. 2. Moscinski, J., Ogonowski, Z. Advanced control with Matlab and Simulink. London: Ellis Horwood, 1995. 251 p. 3. Lu, Y-Z. Industrial intelligent control. Fundamentals and applications. Chicher: Wiley, 1996. 325 p. 4. Brown, M., Harris, C
annaabi.ee 
