Retsensioon Edzard Schaperi teosele „Maailmalõpp Hiiumaal“
toob see esile aspekte, mis varem võisid jääda märkamatuks. Konkreetse teose puhul on
kindlasti oluline täheldada, et kuigi meile on kombeks okupatsiooniaegadele mõeldes pidada
silmas peaasjalikult oma eestlastest esivanemaid, avavad Schaperi lood hästi ka nende
Baltimaades elanud inimeste traagika, kes ei olnud ei kohalikku päritolu, ega sattunud siia
võõrvõimu kehtestamisega. Nii Schaperi oma elusündmused ja kõnealused lühijutud avasid
uue perspektiivi sellele, millise identideedikriisi käes vaevlesid siinmail inimesed, kes ei
kuulunud ei ühte ega teise rahvusesse, olles sündinud eri rahvustest pärit vanemate perekonda.
Konkreetne asjaolu aitab näha, et meie ajalugu pole sugugi nii mustvalge, vaid selles peitub
palju olulisi pisemaid nüansse ning üldpilt on palju dünaamilisem, kui võiks arvata.