looduid. Kloori ühendid on veepuhastusjaamades kasutusel nii vee puhastajana kui ka desinfitseerijana. Tänapäeval on see asendatud rohkem osoneermisega, kuna vee kloorimisega võib kaasneda äärmiselt ohtlike diokdiinide teke. Kloori on kasutatud ka sõjagaasina. Tööstuses kasutatakse seda paberi ja tekstiili pleegitajana. Broomi kasutati sajandeid - haruldase lilla tooni tootmiseks enne kui see idenfitseeriti ning tänapäeval kasutatakse broomiühendeid bensiinis fotograafias ja pestitsiidides ning erinevate ainete sünteesis. Joodiühendeid kasutatakse katalüsaatorites, toidulisandina looma- ja linnutoidus. Hõbejodiidi kasutatakse ka looduse mõjutamisel näiteks orkaanide ja vihma ärahoidmiseks. Loodust on mõjutanud ka fluori kasutamine, ehkki tahtmatult. Fluoriühendid freoonid, mida kasutati 20. Sajandil palju aerosoolpurkides ning tänapäeval külmutusmasinates soojust
Lääne poolt said sageli alguse Ojamaalt e Gotlandilt. Läänest itta liikus sool, pronks, hõbe, relvad. Idast läände karusnahk, vaha. Eesti aladel enamasti vahenduskaubandus, teisalt ka vahetuskaubandus (kaup kauba vastu / kaup hõbeda vastu (oluline hõbeda kaal). Eesti ühiskonnast tuuakse välja 2 erinevat versiooni: ühiskond enam-vähem võrdne vs valitses küllaltki suur varanduslik ebavõrdsus, esile kerkinud ülikud, kes teisi juba maksustanud. Vahekord naabritega: idenfitseeriti end pigem kihelkonna/maakonna järgi, eestlase identideeti polnud. Põhja pool soome hõimud (polnud ühtsed, läänepool pärissoomlased, idapool hämelased, kõige idapoolsemad karjalased). Idas Narva jõe taga vadjalased. Kagus idaslaavlased. Lõunas rannikuäärne piirkond liivlased, muidu läti hõimud (kuralased, veel idapool sengalid, siis latgalid). Üle mere läänes rootslased. Sugulasrahvastest naabritega pole konflikte välja toodud pole
annaabi.ee 
