Mats Traat
puudub kunstiline stabiilsus ja valitsevaks on trots ja tormakus, siis oma
hilisemates ning viimase aja teostes on kirjanik leidnud stabiilsuse ning
toonud oma loomingusse rahulikuma alatooni ja mõtteühtsuse.
1971.a. ilmunud lühiromaan “Tants aurukatla ümber” on Traadi
proosaloomingu esimene suur õnnestumine. Struktuurilt ja kunstilise
nägemise viisilt kaasaegse eesti proosa taustal mitmeti novaatorlik,
kannab see edasi maa-ainelise klassikapärandi parimaid
ideetraditsioone ja ühendab need uue aja vaimsusega.
Romaan kasvas välja filmistsenaariumist, M.Traadi diplomitööst
kõrgematel stsenaristide kursustel Moskvas. Just filmilikule
kujutustehnikale võlgneb see teos suuresti nii oma poeetilise eripära kui
ka väärtuse.
Alati on Traadile kõige südamelähedasemaks teemaks olnud maa ja
sellega seonduv. Selle romaani põhiteemaks ongi eesti talupoja ja küla
käekäik XX sajandil. Teema töötlusele on tunnuslik täpne olustikutaju,
annaabi.ee 
