Sotsiaaltöö teooriad
Ökoloogiline süsteemiteooria: elu mudel Germain'i ja Gittermani (1980) sotsiaaltöö 'elu
mudel' on ökoloogilise süsteemiteooria olulisimaid formuleeringuid;
Germaini toimetatud artiklitekogumikus näidatakse selle suuna rakendusi erinevates
sotsiaaltöö valdkondades (1979a). Ta tõestab, et süsteemiteoorial on tugevad paralleelid
egopsühholoogiaga tähtsuse poolest, mis omistatakse keskkonnale, tegevusele, enesega
toimetulekule ja identiteedile (Germain, 1978), kuigi mõlemad ideestikud on kontseptuaalselt
erinevad ja kasutatavad ka iseseisvatena. 'Elu mudel' käsitleb inimesi pidevalt adapteeruvaina
interaktsioonis oma keskkonna paljude erinevate aspektidega. Nad ühtaegu muudavad
keskkonda ja muutuvad selle mõjul. Kui me suudame areneda muutuse kaudu ja seda toetab
keskkond, toimib vastastikune adaptatsioon.
Sotsiaalsed probleemid (näit. vaesus, diskrimineerimine, stigma) reostavad sotsiaalset
keskkonda ja vähendavad vastastikuse adaptatsiooni võimalusi