Eduard Vilde
Ta tegutses ajakirjanikuna, tehes kaastööd ,,Tln Teatajale" ja
,,Päevalehele"+ ,,Kiirele", ,,Sotsiaaldemokraadile" (kandv kaastööline).
Ilukirjanduslikult avaldas Vilde noil aastail vähe. Vaid ,,Joost ja Needu" ,,Pealinna Teatajas" ning novellett ,,Kui tuli
tähendus" (masendav pilt viletsatest töötingimustest invaliidistunud töölisest).
Sügishooajal 19117 kutsuti Vilde ,,Estoniasse" dramaturgiks. Ta nõudis rahvalikku kõrgel ideeliskunstilises
tasemel seisvat teatrit.
1919. aasta alguses asus Kopenhaagenisse Eesti Ametliku Pressibüroo juhatajaks
samal sügisel Berliini, amtisse jäi aastani 1920, ent Berliinist koju saabus alles 1923 aasta
septembris. Hakkas teoseid redigeerima.
1925 aasta mais valis Eesti Kirjanduse Selts Vilde oma auliikmeks ja talvel 1929 andis TÜ talle filosoofia audoktori
kraadi. Enne, 1928 valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks.
1927 ja 1931
annaabi.ee 
