Keskaja ja vararenessansi kirjandus
Põhja- Prantsusmaal areneb luule ja eepika.
Selle loojaid ning ettekandjaid nim truväärideks. Nende luule on demokraatlikum, sest esineb ka
teiste seisuste laule. Itaalias annab trubaduuride luule eekuju lembelüürikas nn uue, maheda stiili
tekkimiseks. Trubaduuride lüürika hääbub 13. sajandi sõjakeerises. Trubaduuride lüürika on
eelkäijaks renessansi luulele, mille nimekamad vilelejaid on Petrarca, Shakespeare ja Ronsard.
Romaanizanr
Ka romaanizanris on juhtivaks prantslased. Ideelikult sarnaneb romaan lüürikale ja selle on
valitsevaks lembeteema. Lembelood on põimundu fantastiliste seiklsutega, mis küünivad
muinasjutulisse ebatõelusse. Rüütli sangariteguse ajendiks on daami teenimine ja isikliku kuulsuse
taotlemine, patriootiline tegur puudub. Erinevalt kangelaslauludest omistatakse palju tähelepanu
rüütli tunnetele ning elamustele, peatutakse tegelaste välisportreedel ja kirjeldatakse olustikku.
Sündusmtikku on põoimtud ohtralt dialooge ja monolooge.