Platoni õpetus olevast.
üldisem mõiste, seda vähem tunnuseid, seda
sisu-tühjem ta on. Et saada mehe või naise mõiste tuleb inimese mõistele, mis hõlmab
mehele ja naisele ühiseid tunnuseid, lisada veel need tunnused, mis on spetsiifilised
vastavalt kas ainult mehele või ainult naisele. See tähendab, et vähemüldisem mõiste on
tunnusterikkam kui üldisem mõiste. Platoni käsitlus kõrgemate ja madalamate ideede
vahekorrast on seevastu selline, et mida kõrgem idee, seda enam liike ta endas kätkeb.
Ideedevaldkond kujutab endast tervikut. See omakorda tähendab, et sel
ideedepüramiidil on kõrgeim idee, millesse madalamad ideed on justkui ühte
vaatesse kokku koondunud. Seda kõrgeimat ideed nimetab Platon hüvelisuse
ideeks (sama sõna agathon, mis esineb Sokratesel, aga viimasel on see eetilise
valdkonna mõiste, Platonil esineb seevastu eelkõige ontoloogilise mõistena).
Hüvelisuse idee kohta öeldakse Platoni tuntuimas dialoogis “Politeia”, et ta on oma
annaabi.ee 
