ESTEETIKA
seostub just moraalsete omadustega. Aristoteles rääkis oma filosoofias ilust,
et ilu ei ole mitte objektiivne idee, vaid vormi omadus. Liiga väike olevus ei saa olla
ilus, sest teda vaadatakse lühikese aja jooksul. Ka liga suur pole ilus, sest teda ei saa
vaadelda ühe korraga. Võrdleb esemeid inimesega, inimese ilu on tema teoorias ilu
mõõdupuuks. Inimesega võrreldes ei tohi asi ülemäärane olla. Inimene saab ilu
kriteeriumiks, kaasaegne seisukoht.
· Platon: ilu kuulub ideederiiki, st tõelise tegelikkuse maailma, on inimesele tabatav
ainult mõttetegevuse kaudu
· Kristlikul keskajal oli ilu-mõiste seotud Jumalaga, tema valguse ja sära kehastusega
· Renessansiajal hakati ilu seostama järjest rohkem loodusega ja kunstiteosega.
Tähtsustus ka kunstniku roll, kes toob oma sisemusest esile (jumaliku) ilu.
· Prantsuse klassitsim pidas ilusaks vaid kunstlikku /elegantset ilu (aiad, pargid)
annaabi.ee 
