Platoni õpetus hingest ja voorustest.
Teistel surelikel hingedel osutub halb hobune aga sedavõrd mõjukaks, et
hingekaarik polegi täielikult juhitav ning selle sõidusuund kujuneb jõudude koosmõjus, mille
tekitavad kaks eri suunas tirivat hobust. Nii kulgeb kaariku sõit vonklevalt – kord tõuseb see
taevavõlvile, kord langeb jälle allapoole. Järelikult saab selline hing veel hoopis piiratuma
ülevaate ideedevaldkonnast. Kolmandate surelike hingede sõit aga ei küünigi ideede nägemiseni.
Hinged, mis sellise katkendliku ideedekaemuse tõttu vaid vaevaliselt tõusta jõuavad, langevad
lõpuks maa peale ja kehastuvad. Seejuures kehtib seadus, et kehastumine toimub inimese jaoks
seda paremini, mida enam vastav hing ideid nägi. Siia lisab Platon õpetuse metempsühhoosist, st.
õpetuse sellest, et üks ja seesama surematu hing teeb läbi palju erinevaid kehastumisi, kusjuures
iga järgmine kehastumine on tasu või karistus eelnevas kehastumises elatud elu eest.