poolest. Mõistus, hinge jumalik ja surematu osa, on silmaks ihale ja lootsiks hingele tervikuna. Platoni eetika, nagu antiikkreeka eetika üldiselt, on põhiosas õpetus sellest, kuidas jõuda õnneni. Mille poole iga inimene loomulikult ja paratamatult püüdleb. Püüdlus olla õnnelik ei saa olla pime, see saab realiseeruda ainuüksi selle tarkuse valgusel, mis näitab, mis on just sellele inimesele tõeliseks hüveks ja vooruseks. Ideedeilmas on ju olemas ka eetiliste ja poliitiliste väärtuste, nagu ,,õiglus", ,,võim", ,,polis", ,,hea", ,,halb" jms kristallselged ideed. Ideed kui ideaalid on tegelikus elus omamoodi mõõdupuudeks. Näiteks üks õiglane nähtus on õiglane tänu osalusele õigluse idees, õigluse määr sõltub selle konkreetse nähtuse ,,kaugusest" ideaalist. Niisuguse tarkuse omandamiseks on võimeline vaid intellektuaalne eliit. Kas ülejäänud peaksid jääma õnnetuteks? Ei
annaabi.ee 
