Antiikkirjandus
Ideed on muutumatud ja reaalsed, meeltega tajutav maailm
aga on üksnes ideede muutlik ja ebatäiuslik koopia. Platon võrdles ideid tõeliste esemetega ja
meeleorganite poolt tajutavaid asju nende varjudega. Kõigist neist lugematutest ideedest kõige
olulisem on hüve idee, mis kätkeb endas kõige tõelise, hea ja voorusliku olemust. Kuid ideid ei ole
võimalik meelte kaudu tajuda, nende olemust võib tabada üksnes mõistusega. See saab võimalikuks
vaid tänu hüve ideele, mis ideedehierarhia tipus seistes teeb tunnetatavaks ka ülejäänud, umbes nagu
päike valgustab objekte ja võimaldab avatud silmadel neid näha. Hüve idee mõistmine teeb Platoni
meelest võimalikuks tõeliselt voorusliku käitumise ja on seega filosoofia ülim eesmärk.
Platon kujundas ka tervikliku õpetuse riigist. Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik.
Täiuslikku riigikorda suudavad aga ette kujutada ainult need, kes filosofeerimise kaudu mõistavad, mis
on tõeliselt hüveline