Linda Kaljundi artikli "Performatiivne pööre" kokkuvõte ja analüüs
sümboolse suhtluse ja domineerimise vahendina (Alexander, Giesen, Mast 2006). Seejuures ei
piirdu sotsioloogide huvi ainult kooskõlalise võimuga, vaid on seotud ka selle vastu seotud
aktidele, pöörates tähelepanu näiteks tänavarahutustele ja terrorismile (Wagner-Pacifici 1986).
Üha enam vaadeldakse sümboolse tegevusena (symbolic action) ka poliitikat, mille
sõnastas Murray Edelman juba 1971. aastal (Edelman 1971). Samal ajal hakkas briti
ideedeajaloolane Quentin Skinner performatiivset tõlgendust rakendama ka poliitiliste
kõneaktide uurimisel (nt Skinner 1971), mis seostub korraga nii poliitiliste kõnede ja
kõnekunsti ajalooga, kuid teisalt tegeleb erinevate ideoloogiate, nagu nt liberalismi (Joyce
2003) või demokraatia (Alexander 2003) etendamisega.
Kaljundi märgib, et kuna teaduses on viimasel ajal kujunenud läbivaks identideedi
küsimus, siis pole imekspandav, et oluline osa nii sotsioloogide kui ka ajaloolaste