Elektrooniline muusika. Kuni 1940. aastate lõpuni nimetati elektroonilist muusikat ka elektrimuusikaks, kuna selle loomiseks või esitamiseks olid vajalikud muusikainstrumendid, mille kõla tekkis või edastati tänu elektrile Elektroonilise muusika arengus on ühinenud inimloomingu füüsika ja elektrotehnika külg. Seetõttu võib elektroonilise muusika arengut vaadelda nii ideeajaloolisest kui ka tehnilisest aspektist. Elektroonilise muusika areng mängib otsustavat rolli nendes drastilistes muudatustes, mis leidsid muusikas aset 20. sajandi alguses Kaasaegse elektroonilise muusika tehnilise poole alusepanjaiks olid seitsmekümnendate Ameerika minimalism ja industriaal- ning avangardmuusika. Ära ei tohiks unustada ka klassikalise nüüdismuusika suurkujusid, nagu Steve Reich, John Cage ja Karl Heinz Stockhausen
Elektroonilise muusika tekkepõhjuseks võib pidada muusikute huvi uudsete väljendusvahendite vastu. Elektroonilised seadmed andsid muusikutele esmakordselt võimaluse jäljendada näiteks loodushääli – kõuekõminat ja tuule ulgumist, aga ka tekitada täiesti ennekuulmatuid kosmilisi helisid. Elektroonilise muusika arengus on ühinenud inimloomingu kunstilis-esteetiline ja loodusteaduslik (füüsika ja elektrotehnika) külg. Seetõttu võib elektroonilise muusika arengut vaadelda nii ideeajaloolisest kui ka tehnilisest aspektist. Elektroonilise muusika areng mängib otsustavat rolli nendes drastilistes muudatustes, mis leidsid muusikas aset 20. sajandi alguses, kui tekkis tänapäevases mõttes nüüdismuusika kontseptsioon. Eelajalugu kuni aastani 1945 Enne elektroonilise muusika teket oli paljude heliloojate huviks kasutada muusika loomisel eesrindlikke tehnoloogiaid. Paljud muusikainstrumendid on algselt loodud
annaabi.ee 
