Vene aeg Nõukogude ajal sai palju käia kohvikutes. Kohvikuid oli siis vähe, kuid neis asetleidnud atmosfäär oli huvitav. Kohvikud, kus pakuti ka alkohoolseid jooke kippusid hilistel tundidel muutuma lärmakaks. Seda põhjustas alkoholi odav hind. Kõiki kohvikutesse sisse ei lastud. Kuuekümnendate alguses hakkasid sõitma üpris mugavad autobussid, igatahes mugavamad kui hilisemad Ikarused. Trammides istusid inimesed seljaga akna poole. Lastehaiglates ei soovitatud koridorides liikuda, kuigi liikumisvaegus oleks seda nõudnud. Ka ei lastud viieaastaseid, nooremaid ja vanemaid lapsi, vanematega kokku. Lapsed pasteerisid ja peksid üksteist. Mõnikord näpati ka piiritust. Koolielu oli nagu ikka, õpikud polnud nii inimsõbralikud nagu praegu. Õpetajate hulgas oli tutistajaid, peksjaid, mõnitajaid. Mõnel pedagoogil läksid närvid läbi, palus põlvili, et vait oldaks. Esimeses klassis räägiti tundide viisi Leninist...
kunsti hilisemale arengule. 3. Kui palju oli üldse võimalik mõelda kunstis piiride ületamisest ja arusaamade muutmisest ideoloogilise ja poliitilise surve tingimustes? Tolleaegse kunsti sisuliste muutuste ja uuenduste analüüsimine ning hindamine oli muutunud keeruliseks, sest traditsioonilise ja uuenduse vahekorda ei mõjutanud olulisel määral mittte ainult kunstiprotsessidega seotud otsused, vaid riigi idealoogiline surve ja reaktsioon sellele. Kunstnikud ei elanud oma loomingus mitte ümbritsevas argiajas, vaid virtuaalses Lääne kunsti ajas luues seega isikliku aja fenomeni 4. Kellele ja mille vastu mässas Eesti abstraktne kunst ja popkunst ning missugune oli oponeeritav institutsionaalsus? 5. Milliseid erinevusi ja sarnasusi leidub abstraktse kunsti ja popkunsti toimimise põhjustes ja tagajärgedes? 6
Külm sõda ja selle põhi vormid. Külmaksõjaks nim majanduslikku ja poliitilist vastasseisu komunistliku idplokki ja Lääne riikide vahel 1945-1990. Külmasõja pealmiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külmasõja põhivormid: 1. Võidu relvastumine- see puudutas tuuma ja tava relvastust. Usal oli ülekaal tuuma relvades aga NSVL aga tavarelvastuses. Loodi ka sõjalis- poliitilisi liide( NATO, Varasavi Lepingu Organisatsioon) 2. Idealoogiline võitlus- NSVL propaganda üritas tostada,et ainuõige on kommunisti õpetus, mida peavd järgima kõik rahvad. Ning varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik. Lääne riigid kaitsesid demokraatia ja vaba turu ühiskonna väärtusi. Idealoogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: teadust, kirjandust, massiteabe vahendeid jne. Siia võib arvada ka kontrolli oma elanikkonna meelsuse üle, seda eriti kommunistlikes riikides 3
annaabi.ee 
