Ernst Enno
Surm on ainult rüü vahetamine!" hõikas Enno oma abikaasale aluseks võttes enda ning Bo Yin Ra teadmisi. Seetõttu võttis Enno surma vastu naerusuil. Kauged rannad
ei olnud tema jaoks enam kuskil kaugel, vaid siinsamas tema ümber.
Enno maailmavaate kujunemise tähtsamateks etappideks olid üliõpilasaastad Riias, ajakirjanikutööga seotud Tartu periood ja pangaametniku elujärk Valgas.
Passiivse, maailmavalulise meelelaadi tõttu kiindus Enno varakult idealistlikesse ja müstilistesse õpetustesse. Tema maailmamõistmises on kokku sulatud dualistlikud,
panteistlikud ja müstilised elemendid. Riia-perioodil tutvus Enno E. Hartmanni idealistliku arenguteooriaga, kuid veelgi külgetõmbav tundus talle Saksamaal levinud
teofilosoofiline õpetus, mis ühendas lääne idealistliku filosoofiaga budismi ja taoismi elemente. Uut mõju avaldas Enno vaadete kujunemisel 20. sajandi alguses M.
Maeterlinck oma teosega ,,Tarkuse ja saatuseni" (1898).