Eesti kirjanduse ajalugu II
tegutseda, sunnitakse vaikima. Puhastuste juures torkab silma see, et näiteks Tuglast,
Alverit või Merilaasi ei panda vangi, pigem pannakse vangi neid, kes on tegelenud
poliitikaga.
· 1953 Stalini surm
· 1956 NLKP XX kongress
On seltskond kirjanikke, kes püüavad poliitilistest teemadest kirjanduses hoiduda või
kirjutavad ,,valesti". Üldiselt ,,valesti" kirjutatud teostega trükki ei jõuta.
Max Laosson
Loob malli, kuidas tembeldada kirjanikke idealistideks, dekadentideks (mõlemad
sõimusõnana). Ta näitab ette, kuidas mõista hukka need 20nda sajandi alguse
kirjandusüllitused, eriti Siuru, Tarapita, Noor Eesti, Arbujad.
Endel Sõgel
Ta on ka väga agar Stalinistliku kirjanduse kriitik. Jubib Keele ja kirjanduse instituuti.
Kirjanike Liit saab loomulikult järelvalveorganisatsiooni tähenduse. Seal arutatakse käsikirju,
tehakse autoritele selgeks, mida tohib, mida ei tohi. 50ndatel tembeldatakse Semper
rahvavaenlaseks ja tagandatakse kohalt.
annaabi.ee 
