Kriminaalpoliitika kordamine
Sellisel juhul taandub küsimus terminoloogiliseks kui eesmärgi
mõistet määratleda kujutlusena sotsiaalselt või empiiriliselt saavutatavast, siis ei ole tasumisideel
põhineval karistusel tõepoolest eesmärki; kui aga eesmärgi all mõista idee teostamist, siis muidugi
on absoluutse karistusteooria järgi karistuse eesmärk õiglane tasumine, süüteoga kahjustatud
õigluse taastamine või ka õiglustunde rikkumise heastamine. Eesmärk tähendab lõppseisundit,
ideaalseisundi saavutamist.
Teoloogiliselt on absoluutsed karistusteooriad põhjendatud arusaamaga maisest maailmast kui
Jumala loomingust ning jumaliku ja maise olemise kooskõlast. Filosoofiliselt tuginevad absoluutsed
teooriad Kanti ja Hegeli seisukohtadele. Kanti arvates kujutas kriminaalseadus endast kategoorilist
imperatiivi, st kõigist eesmärgikaalutlustest, kaasa arvatud ülepreventsioonist vaba õigluse käsku.
Karistus on tasu süü eest, see peab õiglus ja on juba seetõttu õiglane
annaabi.ee 
