Eesti kirjanduse kokkuvõte
selle kohta, mis toimus Rootsis või teistes naabermaades.
Tasus lugeda.
Karl Ristikivi
"Imede saar"
Reisipäevikuna jutustatud allegooria, mida võib klassifiseerida antiutoopiaks.
Sellises vormis arvustab autor oma kaasaegse maailma poliitikat, ühiskonnakorraldust ja
eelarvamusi. Kuigi lugeja leiab viiteid nii Platonile, Thomas More´ile kui teistele utoopiate
autoritele, meenutab kujutatud saareriik Allotria lääneliku heaoluühiskonna kuldaega.
Ideaalriigil, kus esmapilgul kõik tunduvad olevat õnnelikud ja rahul, on vähehaaval avanev
pahupool: üldise õnne ja heaolu eest on makstud vabaduse ja individuaalsuse kaotusega. Saare
elu kirjeldused on esmapilgul rüütatud arhailisse rüüsse, kuid lugeja tunneb ära 20. sajandi
tehnikasaavutused nii meditsiinis, telekommunikatsioonis kui muudes valdkondades. Õige
pea jutustatakse lugejale ka vabakasvatusest koolides, sugude võrdsusest, nooruse ja keha
kultusest ning seksuaalsest vabadusest