Artur Alliksaar luulekogu referaat
sellepärast kohe kohku“.
1.3. „Hetkede surematus“
Luule muutub vägagi keelemänguliseks ning traditsioonilised jooned on miinimumini
kahandatud. Keelekasutus on kohati väga spetsiifiline ning sõnadele ei oskagi kohe õiget
tähendust leida. Poeedi fantaasialendu pole kohati miski pidurdanud ning seosed lausete vahel
on suhteliselt lõdvad. Seda tüüpi võib tinglikult pidada vabavärsi ideaalrealisatsiooniks.
Luuletus „Variatsioone eternse teema eeterlikult efemeerseile detailidele ettevaatlikus
esitluses“. (Muru, 1987)
„Olen viimse molekulini mobiilne.
Kas tahad mu hinges tantsida, paljana nagu palve,
jaanalinnusuled januste jalgade ümber?
Ma tean, et su puusad võivad puhkeda nagu puud
ja hööritada pöörituseni!“
annaabi.ee 
