Eesti elu 1950-1960. aastatel
alati ei lähtu nõukogude inimese kujust. Siin, nagu teistelgi kunstialadel, peab vorm
olema tihedalt seotud sisuga. Moe loomisel peab kunstnik tingimata lähtuma ühest
või teisest kindlast nõukogude naise kujust, teadlasest, arstist, töölisest, sportlasest,
kolhoosnikust jne," kirjutab Razumovskaja.
Tegelikkuses ei mõelnud "Moealbumi" sisu lahkav Sveta "kindlatele nõukogude
naiste kujudele", vaid sotsrealismi kunstimaailmas elutsevatele ideaalnaistele:
kommunismi poole pürgiv nõukogude inimene pidigi seisma ühe jalaga olevikus,
teisega helge tuleviku ideaalühiskonnas. Samuti pani Razumovskaja ette
moeajakirjale uute rõivamudelite pildi kujul propageerimisele lisada kirjanduslikku
materjali tõepoolest, "Moealbumi" autorid piirdusid vaid pakutavate mudelite
kirjeldamisega. Iseenesest - kavatsetult või mitte - päästis selline lähenemine
"Moealbumi" tegijaid ideoloogilistest kammitsatest tekstist loobumine tähendas