Kordamine kunstiajaloo eksamiks
metsakülades, eriti Barbizonis, ja mõned neist nt Rousseau, asusid sinna päriseks elama. Vahetu
side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati
nimetama realismiks. Brbizoni koolkonna maalijate hulgas levis piltide valmismaalimine
vahetult looduses (nn plein air). Loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi
kompositsioon. Tõetruu maalikunst mõjus algul võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku
kunsti ideaalmaastikuga, siiski võitsid barbisoonlased aegamööda tunnustust.
Barbizonis tegutses ka Millet, kes kujutas enamasti talupoegi, mitte maastikke. Inimese
kujutamiseks olid ametlikus kunstis kindlad ideaalskeemid ning Millet' tegelased olid nendega
teravas vastuolus. Kunstnik suhtus oma tegelastesse kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse,
külvajatesse või karjastesse lugupidamisega, kuid nende saatusega leppides. 19. saj lõpupoole
annaabi.ee 
