Filosoofia ja ühiskonna arengu paralleelid tööstuslikust revolutsioonist vesinikpommini
predetermineerituks, kusjuures kronoloogiliselt võivad need protsessid ühtida või lahkneda
emb-kumba pidi. Erinevus tuleneb vaatenurgast, täpsemini vaate suunast. Lotman osutab
ajaloolase retrospektiivse töö loomingulisusele, kes peab plahvatustest kiratsevast
kultuurikamarast kokku lappima ühtse ajalookäsitluse. Mõneti meenutab see ülesanne J.
Baudrillard'i poolt ekslikult ajaloolise tekstina alla neelatud (ja hüperreaalsuse ideaalkuvana
kuulsaks tsiteeritud) J. L. Borgese lühijuttu ,,Täpsusest teaduses" (Borges jt. 2006), kus
kartograafid koostavad riiki katva 1:1 mõõtmes kaardi, (mis küll tulevaste põlvkondade poolt
hüljatakse). Kuid olemegi eksinud ajast ettepoole...
1
Hinge surematust, mida näiteks Platon käsitleb kuulsas dialoogis Phaidros, ma siinkohal ei puuduta.
3