Enn Põldroos
figuraalkompositsioonides eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak, mis nagu
psühholoogilise enesekaitse mehhanism aitab kunstnikul suhestuda ühiskonnas valitseva
võltsmoraali, ambivalentsuse ja normatiivsusega. Pole vahet, kas tegu on sotsialistliku või
kapitalistliku ajastuga, Põldroosi pildisüsteem esitab tänagi samu olulisi, maalikunstile
igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest
mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolitekeelt otsib ta progressiusus ja
tehnikakultuses üles kasvanuna oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil.
Kirjanikuna on ta avalikkuses tuntuks saanud eestkätt 2000. aastatel, varem on temalt ilmunud
ainult üks raamat Olev Subbist (1981). 2002. aastal võitis Põldroos romaaniga "Joonik kivi"
Eesti romaanivõistlustel III koha preemia.
Põldroos on osalenud ka poliitikas, aastatel 19881991 kuulus ta Ülemnõukokku ja oli 1991