Jumalad ja Jumalannad
tervisest pakatav, iseteadlik, osavõtmatu, intensiivne ja pisut arrogantse (Üleoleva, ülbe)
silmavaatega. Tema nahk lõhnab mägirohtude, päikese ja mere järele. Temast õhkuv jõud
lummab kõiki.
Apollon on tegelane, kes võib armastada aga samamoodi ka vihata. Tema naeratus on pisut
hullumeelne, mis laseb aimata, et ta on julm. Ta on kiindunud muusadesse ja suurepärane
muusik, ta on intelligentne- Ta näeb igat vale läbi. Lühidalt öeldes on ta macho (mehelik,
veidi ülbe, egoistlik) ideaalkujutis. (Dommermuth-Gudrich, Gerold, 2004. Müüdid: Tuntumad
Vanakreeka Müüdid. Apollon. Gerstenberg Verlag. Lehekülg 50)
Eri aegadel ja paikades on Apollonit peetud valguse, päikese, tõe, muusika, ennustamise,
arstikunsti, ravimise, katku, luule, kunstide, vibulaskmise, oraaklite, templite, teadmiste ja
särava nooruse jumalaks. Rahvausundis hoidis ta eemal kurja. Etruskide kreekamõjulises
mütoloogias tunti teda Apulu nime all. Samuti austati teda Apollo nime all Vana-Roomas ning