KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS
Omad printsiibid Hurdal, Aavikul, Veskil, Saarestel ja Muugal.
Eristatakse keelekorralduse ja keelehoolde mõistet. Keelekorralduse all mõeldakse eeskätt kirjakeele
teadlikku arendamist ja rikastamist, stabiliseerimist ja kaasajastamist. Keelekorraldajad annavad norminguid
ja soovitusi. Keelekorraldust on peetud keeleteadusse kuuluvaks, selle rakenduslikuks osaks.
Keelekorralduse eesmärgiks on keeleideaali otsimine ja selle poole pürgimine. Ideaalkeele olemust analüüsis
esimesena eesti keelekorralduse tuntuim teoreetik Valter Tauli. Ideaalkeel on tema järgi selline keel, mis
saavutab minimaalsete vaheditea maksimaalse tulemuse. Ideaalkeele omadused toimimine suhtlusvahendina,
ökonoomsus, paindlikus, ilu. Keel on vahend, mitte eesmärk. ,,Õigekeelsuse ja keelekorralduse põhimõtted
ja meetodid" (1938). ,,Keelekorralduse alused" (1968): 17 keelekorralduse printsiipi kolmes rühmas (selgus,
annaabi.ee 
