"ideaalisega" - 1 õppematerjal

Arutlus: E.M.Remarque „Taeval ei ole soosikuid“

armastust. Seetõttu jäid Clerfayti tunded Lilliani vastu alguses pealiskaudseks ning uhkeks. See muutus peale nägemist Lilliani teises valguses. Lillian oli Pariisis elades muutunud naiselikumaks kui ta eales oli olnud ning Clerfayt tundis, et Lillianist õhkab küpsust. Ta jättis oma armukese, kus see ja teine ning äkitselt oli Lillianist saanud ihaldusväärseim ja olulisim naine, keda ta tundis. Kui Clerfayt enne pilkavalt arvas, et Lillian on loodud poeetiliste ideaalisega sentimentaalsevõitu mehe jaoks, kellel jagub tema jaoks küllaldaselt aega, siis endale teadmata oli temast saanud mees, kes tahtis olla kõike seda ja veel enamatki. Arvatavasti polnud Clerfayti tunded kunagi väga sügavad. Olnuks nad seda olnud, oleks ta juba alguses hinnanud Lilliani, kui naist. Clerfayt oli pimestatud Lilliani uutest hilpudest ning Pariisi värvilistest tuledest, mis Lilliani hoopis teise valgusesse asetasid. Tegelik muutus Lillianis toimus alles hiljemal perioodil