Küsimused gaaside ja molekulaarkineetilise teooria kohta 1) Võrdle ideaalse ja reaalse gaasi omadusi. Ideaalgaasis molekulide vastastikune toime puudub (elastseid põrkeid ei loeta vastastikuseks toimeks). Reaalgaasis on küll molekulide vastastikune toime nõrk, kui siiski nii suur, et ideaalgaasi iseloomustavad omadused enam ei kehti. Reaalsetes gaasides asuvad osakesed üksteisele nii lähedal, nende vahel tekivad Van der Waalsi jõud. Reaalsetes gaasides domineerivad osakeste vahelised tõmbejõud, tõukejõud on olulised, kui osakesed on üksteisele väga lähedal
1) Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk: Seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus: Ideaalgaasis on molekulid pidevas korrapäratus soojusliikumises ning molekulidevahelised jõud on olematud. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm/Hg) Gaaside mahu väljendamiseks võib kasutada ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg)
Sissejuhatus: Ideaalgaasis täidavad aine molekulid ühtlaselt kogu ruumi, need on pidevas korrapäratus soojusliikumises ja molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm/Hg) Gaaside mahu väljendamiseks on võimalik ka kasutada standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seaduse kohaselt sisaldavad kõikide gaaside võrdsed ruumalad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm 22,4 dm 3 / mol , siis standardtingimustel Vm 22,7 dm 3 / mol Põhilised ideaalgaaside seadused: Boyle'i seadus: Konstantsel temperatuuril on kindla k...
olekuparameetrid on ühtlased kogu süsteemi piires. Rõhuühtlus määrab mehaanilise tasakaalu, temperatuuriühtlus aga termilise tasakaalu. 2. Ideaalgaas, ideaalgaasi olekuvõrrand. 4. Gaasidesegud. Ideaalgaas koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte. Gaasi molekulid on pidevas omavahelises liikumises, mida tuntakse soojusliikumisena. Ideaalgaasis liigub iga aineosake sirgjooneliselt kuni põrkumiseni naaberosakesega või gaasi piirdepinnaga. Molekulide põrked vastu piirdepinda põhjustavad rõhu. Ideaalgaasi molekulaarkineetilisest teooriast tuleneb k on Boltzmanni konstant, k = 1,3810–23 J/K Võrrandite kooslahendamisel ning mõlema poole läbikorrutamisel gaasi mahuga V saame pV nVkT. nV = N – gaasimolekulide koguarv mahus V , siis pV = NkT
toimivad ainult kas tahkes või vedelas olekus. Seega taolised ained võivad olla tahked, moodustades molekulaarseid kristalle (või ka amorfseid tahkiseid) või vedelad. Amorfseis tahkiseis korrapära puudub. Vedelikes molekulid võivad moodustada molekulaarseid assotsiaate, aga muudavad siiski oma lähinaabreid (kuigi viimaste arv võib olla püsiv). Gaasis on osakestevahelised jõud väga nõrgad,neile on iseloomulik difusioonist tingitud kiire segunemine. Nn. ideaalgaasis individuaalsed molekulid ei oma mahtu (neid kujutatakse 11 punktmassidena), mõjutavad teineteist ainult kokkupõrke hetkel ja kogu oleku energia on kineetiline. Taoliste gaaside segus on individuaalsete gaaside rõhk sõltumatu ja additiivne, p1 + p2+ pi = psum. (Daltoni seadus). Universaalne gaasi seadus seob ideaalgaasi rõhu, mahu, temperatuuri ja hulga valemis PV = nRT, kus R on nn
annaabi.ee 
