Tähistades üksikute gaasikomponentide partsiaalrõhud vastavalt p1=(N1kT)/V, p2=(N2kT)/V,…, saame p=p1+p2+…+pn. Järelikult, üksikute gaasikomponentide partsiaalrõhkude summa võrdub gaas- segu kogurõhuga (DALTONI seadus) Reaalgaasid Looduses esinevate gaaside, nn. reaalgaaside omadused erinevad ideaalgaaside omadustest. Sõltub, millistel parameetritel gaas on. Reaalgaasid lähenevad oma omadustelt ideaalgaasidele suhteliselt madalatel rõhkudel (1-3 MPa) ja kõrgetele temperatuuridel. Praktikas pv= RT ei kehti, sest rõhk kõrge. Igasugune ainesõktuvalt parameetritest p, v, T võib olla kolmes olekus: gaasiline, vedel, tahke olek. Reaalgaaside põhiomaduseks on, et neid on võimalik teatud tingimustel kondenseerida e. vedeldada. Soojusteh. vaadeldaksegi vedeliku ja auru piirkonda . Reaalgaaside iseloomustamiseks kasutatakse zp- diagrammi, kus z on kokkusurutavuse tegur), z= pv/RT
Võrrandi (9) põhjal võib Boyle-Maryotte seadust sõnastada nii: kindla ideaalgaasi massi rõhu ja erimahu korrutis jääval temperatuuril on konstantne suurus. Selle saab järeldada ka gaaside kineetilise teooria põhivõrrandist . Asendades võrrandis (6) molekulide arvu mahuühikus suhtega N/V(V on antud gaasimassi ruumala, N on molekulide arv ruumalas) saame p = (2/3) (N/V)T või pV = (2/3)N T (10) Kuna antud gaasimassi puhul N ja (võrdetegur, võrdne kõikidele ideaalgaasidele) on jäävad suurused, siis jääval temperatuuril (T = konst) saame mistahes gaasi hulga puhul Boyle- Maryotte võrrandi kirjutada pV = konst (11) ja 1 kg gaasi kohta pv = konst. Graafiliselt on isoterm hüperbool pv koordinaadistikus (joon 2) Joonis 2. Ideaalgaasi rõhu olenevus ruumalast jääval temperatuuril Protsessi nimetatakse isotermseks.
annaabi.ee 
