"Üldeeleteaduse" Foneetika ja fonoloogia ptk kokkuvõte
Isegi ühe sõna
hääldamisel on inimese kõneelundid pidevas liikumises ja seetõttu sulavad häälikud osaliselt üksteisega
kokku. Sedanähtust nimetatakse kooshäälduseks ehk koartikulatsiooniks.
Iga hääliku puhul on olemas n-ö ideaalasend, mille poole kõneelundid püüdlevad ning mille keel ja
huuled võtavad, kui häälikut hääldatakse aeglaselt ja hoolikalt. Normaalne kõne on aga kiire ja sisaldab
palju sarnastumist häälikute (oletatavatel) piiridel, nii et ideaalasendid jäävad enamasti täielikult
saavutamata. Kõne on kontiinum, tihti pole sõnas häälikute vahel selgeid piire nagu suulises keeles pole
pause sõnade vahel.
Koartikulatsiooni tõttu tekib sarnastumine ehk assimilatsioon, mis tähendab, et häälikud muutuvad
osaliselt või täielikult üksteisega sarnaseks.
Sõna hoolikalt hääldatud varianti nimetatakse täisvormiks ehk täishäälduseks eelkõige üldkeele
normide kohast hääldamist.
annaabi.ee 
