RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933
Venemaaga majandussidemete järsu vähenemise põhjuseid ei maksa otsida Eesti
poliitikute eelistustest. See oli Nõukogude Liidu poolt peale sunnitud. Majanduslikus mõttes
ei eraldunud Eesti Venemaast, vaid hoopis vastupidi . Alates 1923. aastast vähendasid
bolsevikud Eestist kaupade ostmist märgatavalt. 1924. aastal alanud pööre oli paratamatu,
ehkki aasta võrra hilinenud reaktsioon sellele. Pärast vaevarikast, ent väga kiiret kohanemist
suutis Eesti majandus edaspidi sisuliselt ilma idaturuta toime tulla.
Niisiis tähendas valoriseerimise seaduse vastuvõtmine Riigikogus samal ajal keskpanga
rahapoliitika meetmete täpsema määratlemisega ka otsustavat sammu iseseisva riigi
majanduse jaluleseadmisel. Kümnendi teisel poolel selgus ka kõigile skeptikutele, et Eesti
suudab ilma idaturuta ja Nõukogude Liidu transiidita toime tulla. See tähendas Eestile
ühtlasi üleminekut Venemaa majandussfäärist Lääne- ja Kesk-Euroopa majandusruumi
annaabi.ee 
