Sellel on õhuke pinnakate ja liustiku poolt kulutatud aluspõhi, mis on liivakivine põhja- ning paekivine lõunaosas, Läti piirialal. Lavamaale tüüpiliselt on tektooniliste lõhede kohal aluspõhja lõikunud Mustjõe, Pärljõe, Peetri ja Vaidava jõe org. Nüüdispinnamoe moodustavad seal peamiselt liustikukeele sulamisel tekkinud vormistikud (mõhnad). Võru orundi põhjapiiril ulatub Osulast läbi Võru linna Eestis ainulaadne, u 4 km laiune ja 28 km pikkune idasihiline, kohati madalakühmuline savitasandik, märkides kunagise sügava jääpaisjärve aset ja selle piiril kauem püsinud liustikuserva. ALUSPÕHI Aluspõhja peamise osa moodustavad põhjaosas Gauja ja ulatuslikumas keskosas Amata lademe valkjaskollased keskteralised, pudedad päevakivi-kvartsliivakivid, mis vahelduvad õhukeste heledate aleuroliidikihtidega (Rõõmusoks, 1983). Gauja lademe paljastumist võime näha Nõnova karjääris ja Noodasjärve kaldal. Amata lademe kivimid moodustavad
Tuntuim on Härma müürmägi, eriti Härma ülemine müür, mis on kõrgeim ja üks ilusamaid liivakivikaljusid Piusa ääres. Härma alumisel müüril leidub sambakujulisi püramiide meenutavaid liivakivipaljandeid. Lisaks neile väärivad nimetamist Tamme müür ja Möldri müürmägi. Piusa oru liivakivikaljud paiknevad maastikukaitsealal, kuhu juurdepääs on suhteliselt raske. Parima pildi siinseist maastikest saab paadi või süstaga jõge mööda matkates. Suurim lääne-idasihiline org on Läti piiril Paganamaal olev Piiriorg, mis on kuni 55 m sügav. http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5una-Eesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n %C3%B5od/Haanja_maastikumosaiik/
annaabi.ee 
