Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
diplomaatilisel teel. Nad sõlmisid eri rahusid, et rünnata samal ajal teisi
maakondi. Esinesid juhtumeid, kus ristitud eestlased võtsid osa rünnakuist
ristimatuile ja vastupidi.
Eestlased olid sunnitud end kaitsma teistegi ründajate vastu, sest
kelle poolt teatud maa-ala oli ristitud, see pidas end seal peremeheks.
Saagist tulid osa saama rootslased ja taanlased. Vene vürstid, kes
vahetevahel olid eestlaste liitlased, kartes sakslaste ja katoliku kiriku
võimu kasvu idaruumis, teostasid sakslaste vastu sõdimise ettekäändel
korduvaid röövretki Eesti aladele. Kõik need mitmelt poolt korraldatud
rüüsteretked, mille puhul võeti vange, rööviti vara, põletati külasid, aeti
loomi karjakaupa minema, vähendasid järjest vähem eestlaste inim-ja
majanduslikku jõudu.
PÄRISMAALASTE RISTIMISED:
Vallutajad läbisid külad suure kiirusega, püstitasid siin-seal puuriste
tähistamaks, et rahvas selles külas on ristitud. Vanematele anti ristimisvett
annaabi.ee 
