Vana-kreeka ja hellenism
Koos vallutusretkedega algas massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaimateks linnadeks tõusid Aleksandria
Egiptuses, Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias. Levis kreeka arhitektuur ja keel. Mida ida poole seda harvemaks
kreekapärasuse domineerimine läks, kuid kreeka valitsejate kohalolu oli näha isegi Kesk-Aasias ja Induse kallastel. Nii pani A Suure
vallutusretked aluse uuele ajajärgule hellenismiperioodile, mis lõppes 1.sajandil eKr, kui Vahemere idarnniku vallutavad roomlased.
Riigi- ja ühiskonnakorraldus
Polis kaotas oma senise tähtsuse. Kõiki hellenistlike suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad, monarhid, kelle
võim oli praktiliselt piiramatu. Monarhid rajasid endale ühkeid losse ning koondasid enda ümber õukonnad. Enamasti võtsid nad üle
kohaliku maa tavad riigikorralduses. Linnadest said tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused, orjapidamine sai veelgi suurema ulatuse.
annaabi.ee 
