Miks said endistest liitlastest vaenlased?
edasist pealetungi. Sellise maailma jagunemise järgi hakati lääneliku demokraatia ja
idapoolsete riikide diktatuuri (antud juhul sotsialismi) ideoloogiate vastasseisu nimetama
külmaks sõjaks.
Suure sõja lõppedes on liitlasteks saanud USA, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Nõukogude
Liit. Kuna NSVL oli selleks ajaks saanud väga võimsaks riigiks eelkõige oma sõjaväe
suuruselt, ei soovinud Prantsusmaa, Inglismaa ja USA idariigiga suhteid halvendada ning juba
Teherani konverentsil anti NSV Liidule luba annekteerida Balti riigid. Ka ülejäänud Ida-
Euroopa riikidele lubati, et iseseisvust nad ei kaota. Nad liidetakse NSVL koosseisu, kuid
lisaks kommunistliku valitsemisvormi peale surumisega. NSVL lõi 1949. aastal koos
Rahvademokraatlike maadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, millega saavutati kontroll
sotsialismileeri riikide majanduse üle. Kõik otsused ja valikud arutati lõplikult läbi ja võeti
annaabi.ee 
