Läänemere piirkonna arengud viikingiajastust, seosed siinsete aladega ja Tallinna varajane genees
tugipunktidest arenesid hilisemad kindlustatud asulad. Kaubandus ja maaomand kogunesid
sageli teatud perekondade kätte, kellest said siinsetel aladel priviligeeritud ühiskonnakiht, nn
ülikud. Henriku Liivimaa Kroonikas kutsuti neid vanemateks või kuningateks. Siin võib näha
ühte üldeuroopaliku tendentsi, kuidas kujunes välja ühiskonnaeliit ja sagenes sõjategevus ning
kaubandus. Sellised arengud olid omavahel seotud.
Võib öelda, et siinne elanikkond ei kuulunud küll otseselt enne Idaretke ristisõdu Saksa-
Rooma alustel põhinevasse euroopalikku kultuuriruumi, kuid vahetud inimestevahelised
kontaktid olid tänu kaubanduse arengule olemas. Religioon tähendas tolle aja kontekstis
midagi enamat, kui lihtsalt religioossete praktikate ja tavade kogumit. See suunas
ühiskonnaelu kõiki aspekte ja oli ühtlasi inimeste maailmavaatelise erinevuse põhjuseks.
Eliit nägi kristluses unifitseerivat ja ühendavat religiooni. Paljud Skandinaavia ülikud