Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte
yhendab kogu Rooma linna- usuga tegelemine on justkui patriootlik akt. Roomlaste jaoks ei
tähendanud kultuslikud toimingud religioosse tundmuse väljendamist, vaid jumalate garantiid
tema kaitsmise kohta vastutasuna ohverduse või kingitud palvete eest. Roomlane sõlmib
jumalusega teatava isikliku lepingu, mille punkte tuleb täpselt täita. Pax deorum ongi loodud nii,
et inimene kysib jumalatelt nõu ja jumalad aitavad ja kaitsevad teda. Teine puunia soda ja
müstiliste idareligioonide jõudmine rooma toovad endaga kaasa teravad usulised kriisid, mida
veelgi rohkem rõhutavad kreeka filosoofide kokkupõrked rooma ühiskonna ja poliitika teemadel.
Põhilisteks kultustoimuguks jab ohverdamine, millega kaasnevad palved. Rooma usund oli külm.
Ei pakkunud emotsionaalseid väljundeid.
10neid tuhandeid jumalaid ja igal jumalusel oli oma funktsioon. Etruski mõjul sai populaarseks
ennustamine. Praktiseeriti maagiat (nõiad, astroloogid, ennustajad). Suurel määral oli sarnasusi
annaabi.ee 
